laupäev, 29. detsember 2012

India massivägistamise ohvri seisund on kriitiline!

India pealinna Delhi bussis 16. detsembril massivägistamise ohvriks langenud naisüliõpilase tervislik seisund on väga kriitiline. 23-aastast ohvrit ravitakse Singapuri Mount Elizabethi haiglas, edastab BBC.

Singapuri Mount Elizabethi haigla

Ta jõudis Singapuri eile pärast Delhis tehtud kolme operatsiooni. Naise vägistamine tõi Indias kaasa protestilaine, mille tagajärjel hukkus üks politseinik. Politsei arreteeris kuus meest ning kaks politseiniku kõrvaldati töölt. Arstide sõnul võib ohver vajada organite siirdamist.


Vägistamise vastane protest Delhis

Haigla peaarst Kevin Loch kinnitas, et patsiendi tervislik seisund on kriitiline. «Tema eest hoolitseb erinevatest spetsialistidest koosnev meeskond. Tehakse kõik, et ta seisundit stabiliseerida,» teatas arst. Ohvri perekond lendas Indiast Singapuri, et kannatada saanut toetada. India siseminister Sushil Kumar Shinde sõnas, et valitsus otsustas kannatada saanu saata välismaale ravile India arstide soovitusel. Valitsus on püüdnud rahva viha vähendada, teatades et tehakse kõik, mis Delhi naiste jaoks turvalisemaks muudaks.
Öisel ajal lisatakse politseipatrulle, kontrollitakse bussijuhte ning keelatakse bussid, mille klaasid on tumendatud  või katetega.

Valitsus plaanib riputada internetti vägistajate fotod, nimed ja aadressid. Samuti käivitati kaks komiteed, millest esimene tegeleb seksuaalvägivalla ohvriks langenud naiste juhtumitega ning teine uurib vigu, mis viisid Delhi intsidendini. Protestijate arvates on vägistajatele eluaegse vangistuse määramine liiga leebe karistus ning selle tõttu tuleks neile surmanuhtlus määrata.  Politsei sõnul kestis naise vägistamine ligi tunni. Nii ohvrit kui ka ta sõpra peksti raudkangidega ja lõpuks visati bussist välja Delhi tänavale.

Allikas: Postimees

Seitsme aasta tagune kadumine võib laheneda!


Reili Huik
Noore neiu seitsme aasta tagune salapärane kadumine on saamas sisulist lahendust – Lõuna ringkonnaprokuratuur soovib kaudsete tõendite põhjal kohtu alla anda sarivägistaja, kellega kadunud neiu viimasena kohtus.


2006. aasta 14. veebruaril teel Tartust Elvasse kadunuks jäänud Reili Huigi (17) lugu on politsei jaoks selge algusest peale.

Tartus täiskasvanute gümnaasiumis õppinud Huik otsis vahetult enne kadunuksjäämist interneti kaudu tööd lapsehoidjana. Pakkumiste seast valis ta välja mehe, kes väitis otsivat hoidjat Elvasse kolmeaastasele lapsele.
Mees käis oma jutu järgi ehitustööl ega saanud seetõttu last päevasel ajal hoida. Huiki köitis selle tööpakkumise juures lubadus, et ta hakkab saama püsivat, mitme tuhande krooni suurust töötasu. Samuti lubas õhtuti töölt naasev mees neiu ise Elvast Tartusse tagasi sõidutada.

Enne esimest tööpäeva sai neiu temaga telefonitsi suhelnud mehega kokku Tartu kaubamaja juures. Seal andis mees neiule järgmiseks päevaks kohalesõiduks vajaliku bussiraha.
Guntars Kaziks

Huiki nähti viimati minemas Tartus Elva bussile. Politsei algatas neiu kadumise asjus kriminaalasja. Juba algusest peale oli uurijate huviorbiidis varem korduvalt kohtulikult seksuaalkuritegude eest karistatud Guntars Kaziks.

Meest sidus Huigi kadumisega Tartu kaubamaja turvalint, kust on näha, et tüdrukuga päev enne kadumist kokku saanud mees oli just tema.

Kaziksi seotust juhtunuga kinnitas kaudselt samuti fakt, et sel ajal oli tema elukohaks Elva lähistel asuv Hellenurme. Seal andis talle peavarju naine, kellega Kaziks oli tutvunud eelmise vangistuse kandmise ajal kirja teel. Naisele valetas ta, et kannab vangistust metsavarguse tõttu.

Nagu selgus, oli Hellenurmes elanud naine toona vaid üks Kaziksi poolt ümber sõrme keeratud mitmest naisterahvast. Et naine käis päeviti Tartus tööl, oli oma äranägemise järgi ehitustöödel käinud Kaziksil uurijate versiooni kohaselt neiu kadumise päeval rahulikult aega temaga Hellenurmes asuvas üksikus majapidamises tegeleda.

Kuna omaksed iseloomustasid Huiki kui vajadusel enda eest füüsiliselt seista osanud neiut, kartsid uurijad, et Kaziksil võis tol päeval neiu lõksu meelitamisel olukord nii-öelda käest ära minna.

Politsei võttis Kaziksi mitmeks kuuks vahi alla ja otsis Hellenurme ümbruskonna põhjalikult läbi. Paraku jäi Huik leidmata. Et Kaziks, kelle rinda ehivad tätoveeringud naise kõri närivast vampiirist, keeldus oma seotust kuriteoga tunnistamast, oldi sunnitud mees lõpuks süütõendite puudumisel vabadusse laskma.

Kolm aastat hiljem, 2010. aasta sügisel mõisteti Kaziks süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Talle määrati karistuseks viieteist aasta pikkune vangistus. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.

Ent Huigi kadunuks jäämise kriminaalasi seisis endiselt Lõuna prefektuuri raskete isikuvastaste kuritegude talituses avastamata juhtumite hulgas. Sel sügisel otsustas Lõuna ringkonnaprokuratuur, et Kaziksile tuleb esitada Reili kadumise asjus siiski süüdistus.

Prokuröril lasi nii otsustada vahepeal muutunud kohtupraktika, mis lubab inimesi rasketes isikuvastastes kuritegudes süüdi mõista ka kaudsete tõendite põhjal. Kuna Huigi kadumise loos pole suurt lootust uute tõendite lisandumisele, otsustas prokurör neiu kadumisse tuua lahenduse kasvõi seeläbi, et üritab Kaziksit juhtunus süüdistada vähemalt kaudsete tõendite abil.

Lootus, et mees ise noore neiu kadumise loost rääkima hakkab, on imeväike.

Allikas: Postimees

esmaspäev, 10. detsember 2012

Teadmata kadumiste müsteeriumid ootavad lahendust


Inimesed kaovad üksindusse ja teiste inimeste sekka ning ilmuvad teinekord taas välja kõige ootamatumas kohas.

Inimesed kaovad üksindusse ja teiste inimeste sekka ning ilmuvad teinekord taas välja kõige ootamatumas kohas. FotoAndres Haabu

Teadmata kadunutena tagaotsitavate nimekirja aastas kümneid isikuid lisava politsei jaoks jäävad mõistatuseks vaid üksikud juhtumid. Ent nendest piisab, et aastate jooksul tekiks aukartustäratav nimekiri isikutest, kes on kadunud justkui vits vette.

Kokku on politseile alates 1993. aastast kogunenud nimekiri umbes viiesajast teadmata kadunust. Oma kodulehekülje eksponeerib politsei neist hetkel 53. Need on inimesed, kelle avalikult eksponeerimist peetakse vajalikuks, sest see võib uurijaid nende saatusele lähemale viia.

Politsei poolt avalikkusele eksponeeritavas nimekirjas ei ole näiteks Heidi Homutovi. 2000. aasta suvel Tallinn-Tartu maanteele hääletama läinud 21-aastast Kuressaare neiut, kelle saatusest pole pärast seda kippu ega kõppu.

Samamoodi pole seal pool aastat enne Homutovi kaduma jäänud 14-aastast Katrin Erritit. Neiut, kes kadus olles Vasalemma vallas jalgsi teel Veski külast Rummusse. Tõsiasi, et neid kahte inimest selles avalikkusele näidatavas nimekirjas enam pole, ei tähenda, et nad oleks uurijate jaoks unustatud.

Et tõenäoliselt on mõlema kadumise taga mõni hääletajaid jahtinud vägivaldne kurjategija, on Põhja prefektuuri kriminaalpolitseis endiselt mõlema neiu suhtes avatud jälitustoimikud. Kui mõne infokillu näol tekib uus lootus, võetakse need taas kapist välja ja töötatakse info kildhaaval läbi.

On näiteid, kus omaksed saavad oma lähedaste saatusest teada isegi kümmekond aastat pärast tema kadumist. Nii näiteks võib rääkida loo, kuidas televisioonisaade Sind otsides inspireeris kadunud meesterahva lapsi hakkama otsima oma 1998. aastal perest lahku läinud ja elumere lainetele alla jääma kippunud isa. 12-aastat hiljem võeti lastelt DNA analüüsid ja selgus, et nende isa oli aastaid tagasi tundmatu isikuna maetud Tallinna Liiva kalmistule. Nii leidis vähemalt üks müsteerium lahenduse. Ja selliseid lugusid on veel.

Mõni teine, alguses salapärasena tundunud kadumislugu leiab politsei abil sageli aga kiire lahenduse. Nii juhtus näiteks mullu sügisel Tallinnas kadunuks jäänud laenuärimehe ja avamerepurjetaja Kalle Luku kadumisega.

Heal majanduslikul järjel olnud mees jättis kadumise hommikul koju autovõtmed ja telefoni ning suundus kesklinna tööle liinibussiga. Lukk kuulutati kadunuks, kui ta järgnevatel päevadel koju ei tulnud.
Meedias kirjutati mehe salapärast kadumisest pikki artikleid. Asja uurima asunud politsei jaoks sai Luku saatus sisuliselt selgeks siiski juba esimese nädalaga – mees oli teda kodumaal tabanud ebameeldivuste vältimiseks lihtsalt kodumaalt jahi pardal minema purjetanud. Ilma sellest kedagi teavitamata.
Luku teadmata kadunud inimesena tagaotsimine lõpetati, kui mees seda lõpuks ise teha palus.
Teistest teadmata kadumiste lugudest loe pikemalt Postimehe paberlehest.

Allikas: Postimees

neljapäev, 6. detsember 2012

FOTO: politsei otsib teadmata kadunud Andrus Silda


Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond palub abi novembrikuus Võru linnas kadunuks jäänud Andrus Silla asukoha väljaselgitamisel.


Andrus Sild (41) on lühikest kasvu, kõhna kehaehitusega ja tumedate juustega. Seljas kandis ta musta värvi jopet, jalas pruune pükse ning peas musta-valgekirjut mütsi. Meest nähti viimati 17. novembril Võru linnas, kust ta lahkus halli värvi jalgrattal, arvatavasti Rõuge suunas. Käesoleva ajani on tema asukoht teadmata.
Kõigil, kel on infot, mis võiks viia kirjeldatud mehe leidmiseni, palutakse ühendust võtta Võru politseiga telefonidel 522 0901, 786 8255 või hädaabinumbril 110.

Allikas: Õhtuleht 

FOTO: Tartu politsei otsib oktoobris kadunud Ago Reinkubjast


Politsei otsib oktoobris Tartus kodust lahkunud ja seejärel teadmata kadunuks jäänud Ago Reinkubjast. Viimati nähti 1943. aastal sündinud meest oktoobris tema kodus, tema täpsem kodust lahkumise aeg on teadmata.


Ago Reinkubjas on 185 sentimeetrit pikk, tal on hallisegused tumedad juuksed ja pruunid silmad.

Kõigil, kel on informatsiooni Ago Reinkubjase võimalikust asukohast või omavad muud teavet, mis võiks viia tema leidmiseni, palutakse sellest teada anda Tartu politseile telefoninumbril 7 308 745 või politsei lühinumbril 110.

Allikas: Õhtuleht 

Ida prefektuur otsib aasta kadunud meest!

Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus otsib 34aastast Meelis Dikarev'it, kes on terve aasta kadunud.


Samuti otsitakse 51aastast Tatjana Vološtšuk'i, kes on teadmata kadunud alates käesoleva aasta maikuust. Tatjana võib viibida Tallinnas.

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni isikute asukoha kohta, helistada telefonidel 337 2357 või 110.

Allikas: Õhtuleht 

Politsei: Soomes kadunud eesti päritolu Mathiase leidmiseks pole palju võimalik teha

Politsei: Soomes kadunud eesti päritolu Mathiase leidmiseks pole palju võimalik teha
Uurimise juhi Rauli Saloneni sõnul on Soome politsei teinud kõik võimaliku Aalto ülikooli tehnilise kõrgkooli eesti päritolu tudengi, 19-aastase Mathias Palgi leidmiseks. Noormees kadus ööl vastu 26. novembrit pärast sõbra sünnipäeva tähistamist Espoo Otaniemi linnaosast.
 

„Vähe on midagi ette võtta. Iga päev viib asja halvemas suunas,“ ütles murelik Salonen Iltalehtile.
Soome politsei on olnud kontaktis ka Eestiga. Politseil ei ole aga põhjust arvata, et Mathias oleks jõudnud Soome lahe teisele kaldale.

Mathiase omaksed on osalenud aktiivselt noormehe otsingutes ja tema kadumisele on pühandatud ka Facebooki lehekülg. Uurimise juht keelas alguses omaalgatuslikud otsingud, kuid uurimise praeguses järgus ei sega need enam võimude läbi viidavaid otsinguid.


„Enam pole seda riski, et võimalikud jäljed võiksid kaduda. Omaksed võivad seega nüüd ka omal käel otsida. On äärmiselt tore, et Mathiasest hoolitakse nii palju,“ ütles Salonen.
Kahtlustatakse, et Mathias läks Otaniemi peolt Vuosaaris asuva kodu suunas, kuid pärast seda pole temast enam mingit märki.

Allikas: Delfi 

Jõhvi politsei otsib teadmata kadunud isikuid

Jõhvi politsei otsib teadmata kadunud isikuid
Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus otsib taga kaht inimest, kellest üks on kadunud olnud terve aasta ja teine alates maikuust. 


Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus otsib 34-aastast Meelis Dikarevi, kes on terve aasta kadunud.
Samuti otsitakse 51-aastast Tatjana Vološtšukki, kes on teadmata kadunud alates käesoleva aasta maikuust. Tatjana võib viibida Tallinnas.

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni isikute asukoha kohta, helistada telefonidel 337 2357 või 110.

Allikas: Delfi