Hõikasime, aga tundus et hääl järjest kaugeneb...

 

Vabatahtlikud päästsid kraavi kukkunud ja külmunud vanaproua elu!

Politsei sai neljapäeva hilisõhtul teate metsa läinud 78aastasest naisest, kes kokkulepitud ajaks tagasi ei tulnud. Naise telefon oli tumm.

Neljapäev oli haruldane päev, sest vabatahtlikud koerajuhid said kaks väljakutset. Esimene pärast lisainfo kogumist siiski tühistati, aga veidi enne kella 22 tuli uus häire: Harjumaal Anija vallas on metsa kadunud 78aastane naine. Kohe reageeris kümmekond vabatahtliku reservpäästerühma koerajuhti koos koertega ja umbes sama palju orienteerujaid.

"Jõudsime veidi pärast kella 23 kohale. Tuli info, et üks patrull kuuleb metsast häält. Siis ta veel vastas hõigetele," räägib vabatahtlik päästekoerte koolitaja Kadri Viljalo. Rakendati kiirotsingu taktikat, mis tähendab, et kohe mindi väiksema rühmaga ringi peale tegema piirkonnale, kus eksinu eeldatavalt on. "Metsaalune oli väga märg, tihe ja palju puid oli murdunud. Olid kraavid ja mättad, oli väga lihtne libiseda ja kukkuda," kirjeldab Viljalo, kuidas otsingurühmaga kolm tundi metsas ragistati ja alles kell 2 öösel tagasi staapi jõuti, sest hõikamistele enam vastust ei saadud.

Samal ajal jagati staabis mets sektoriteks, et alustada põhjalikku otsingut. Kulus veel pool tundi, kui üks mitmest metsa äärde pargitud politseipatrullist jälle hõikamist kuulis.

"Lõpuks kuulsime meie ka hõikeid," ütleb koos päästekoer Perriga uuesti metsa läinud Viljalo. "Oli uskumatu, et mingis kohas levis heli väga hästi ja teises kohas väga halvasti. Esimesed 200–300 meetrit tundus, et hääl läheb järjest kaugemale. Võib-olla ta ei jõudnud enam nii palju hüüda. Õnneks tuult ei olnud. Üle kohina me ei oleks teda kuulnud. Samas koera jaoks oli keerulisem, sest tema võtab lõhna õhust ja kui õhk seisab, siis ei kandu lõhn hästi edasi," selgitab Viljalo.

Hõigete peale liikus otsingurühm umbes 600 meetrit läbi tiheda metsa edasi, ja läbimärg proua leitigi kännule toetumas. "Ta oli kraavi kukkunud, tal oli külm, aga ta oli väga õnnelik," räägib Viljalo, kuidas hommikupoole metsa läinud ja kell 3.30 öösel leitud naine metsast välja kanti ja alajahtununa kiirabiga haiglasse viidi. Otsimas käis ka soojuskaameraga helikopter, ent selle pealt naist enam ei nähtud. Vanaproua telefon lakkas aga töötamast, kui kraavi kukkudes märjaks sai.

Koerajuht ütleb, et eksinu päästmisel ei ole üks inimene või koer kangelane. Päästmine on meeskonnatöö ja need, kes kammivad neile antud otsinguala läbi ja kedagi ei leia, osalevad otsimises sama palju ja on sama tähtsad kui need, kes juhtuvad otsima alale, kust kadunu leitakse. Et seekord kuulus Viljalo koos Perriga memme metsast üles leidnud otsingurühma, oli meeldiv kokkusattumus.

Üks mees päästeti, teine veetis öö metsas

Teisipäeval ja kolmapäeval eksisid metsa inimesed, kellest ühel õnnestus pääseda veel samal päeval, teine jäi metsa ööseks.

Põhja prefektuuri operatiivjuht Urmas Tuisk räägib, et teisipäeva õhtupoolikul helistas politseisse vanem mees, kes teatas, et on Aegviidu kandis metsas ega oska välja tulla. "Kohale sõitnud politseipatrull kasutas eksinud inimese metsast välja juhatamiseks sireene. Mees küll kuulis neid, kuid kuna ta arvas, et tema ümber on soised alad ja kraavid, siis ei julgenud ta sireenide suunas liikuda. Seejärel otsustati kaasata kopter, samal ajal mehega telefoni teel suhtlemist jätkates."

Õnneks saadi temaga hõikamise teel kontakti ja politseinikud tõid suhkruhaige eksinu metsast välja.

Kolmapäeva hommikul läksid kolm meest ja üks naine Aegviidu lähedale metsa seenele. Keskpäeval tuli metsast välja aga ainult kolm inimest. "Neljas, meesterahvas, helistas kaaslastele ja teatas, et on eksinud. Sõbrad otsisid meest, kuid tulutult," räägib Tuisk, kuidas sõber tühjaks saanud aku pärast leidmata jäi.

Politsei operatiivjuht kahetseb, et kaaslased otsustasid politseisse helistada alles õhtul kell kaheksa. Kui kuus politseinikku koos koeraga kohale jõudsid, olid sõbrad juba ära läinud ja otsimise üksnes politsei hooleks jätnud.

Enne südaööd lasi politsei õhku kümmekond signaalraketti, lootes, et eksinu neid märkab ja nende suunas liikuma hakkab. Välja saadeti ka kopter, mis tiirutas õhus varajaste hommikutundideni, kuid pingutustest hoolimata ei õnnestunud meest leida. Hommikul leidis mees ise tee metsast välja.

Metsa võta kaasa laetud telefon!

- Võta kindlasti kaasa laetud mobiiltelefon.

- Teata lähedastele, millisesse metsa lähed ja millal plaanid tagasi tulla.

- Pane selga või võta kaasa soojad riided, hea oleks kanda ka neoonvesti.

- Võta kaasa vile ja taskulamp.

- Kui sõber on kaduma läinud, teata politseisse kohe, kui võimalik.

Originaalartikkel: http://ohtuleht.ee/490556