Võru politsei otsib ligi kaks nädalat kadunud Tiit Saart

Foto: Politsei

Võru politsei palub abi tuvastamaks veebruaris teadmata kadunuks jäänud 63aastase Tiit Saare asukohta.


Viimati nähti Tiit Saart (Saar) käesoleva aasta 15. veebruaril Võrumaal Sõmerpalu alevikus. Mehel oli seljas helepruun jope, jalas musta värvi teksapüksid ja pruunid saapad.

Kõigil kel on infot, mis võiks viia Tiit Saare asukoha tuvastamiseni või on teda näinud pärast 15. veebruari, palutakse sellest teada anda politsei telefonil 7868210 või operatiivnumbril 110.
Allikas: Delfi

Politsei otsib kaks kuud kadunud meest!

Politsei otsib teadmata kadunud 50-aastast Mihhail Gopši, keda nähti viimati detsembri keskpaigas Lasnamäel.
 

Mees on kindla elukohata, 177cm pikk, keskmise kehaehitusega. Tal on hallikad juuksed ja vuntsid. Viimati oli Mihhaili seljas musta värvi jope, jalas olid heledad püksid ja saapad, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja.


Politsei palub kõigil, kes teavad pildil kujutatud mehe asukohta, sellest teada anda politsei telefonidel 612 4836, 612 4810 või 110.
Allikas: Delfi

Politsei palub abi Loviise Sääduse leidmisel!

10. oktoobril lahkus oma elukohast Valga maakonnas Hummuli vallas Alamõisa külas 73-aastane Loviise Säädus.

 Loviise Säädus on u 163 cm pikk, keskmise kehaehitusega, tal on hallid õlgadeni juuksed. Naisega koos on talust kadunud ka musta-valget karva foksterjer.

Täna viis Tõrva politsei ümbruskonnas läbi maastikuotsingud koeraga, kaasatud oli ka kopter, kuid tulemust ei olnud.

Loviise Sääduse kohta ootab Lõuna prefektuur infot telefonil 110 või 53307181. Samuti palutakse teada anda hulkuvast keskmist kasvu musta-valget karva foksterjerist.

Originaalartikkel: Delfi

25-aastane Olga on kolmandat nädalat kadunud.

Narva politsei otsib 25-aastast Olgat, kes lahkus oma kodunt 15. septembril ega pole tänaseni välja ilmunud.
 
Ida prefektuuri Narva kriminaaltalitus otsib 25-aastast Olga Šumilovat, kes lahkus 15. septembril oma elukohast Narvas ega ole käesoleva ajani tagasi pöördunud.

Naine on keskmise kehaehitusega ning 160 cm pikk.


Politsei palub kõigil inimestel, kel on Olga asukoha kohta infot, helistada telefonidel 357 6053 või 110.

Allikas: Delfi

Politsei leidis hooldekodust kadunud Lidia Metsa surnukeha

Eile, 18. septembril leiti otsingute käigus eelnevalt teadmata kadunuks jäänud Lidia Metsa surnukeha.

Ida prefektuur teatas 6. septembril, et otsib 87-aastast Lidia Metsa, kes lahkus 5. septembril Aa hooldekodust ning pole siiani tagasi pöördunud.

Lidia oli umbes 150 cm pikk ning kõhna kehaehitusega.
Naisel oli kadumise ajal seljas roheline hommikumantel, jalas mustad püksid, hallid villased sokid ning karvased sussid.Otsingutes osalesid politseiametnikud, kaitseliitlased ja otsingukoerad.

Allikas: Delfi

Politsei otsib pea kolme kuu eest kadunud naist!

Ida prefektuur otsib 54-aastast Svetlana Muhhinat, kes lahkus oma kodust 22. juunil ehk pea kolm kuud tagasi.
 

Svetlana sõitis Sillamäelt Jõgeva linna tööle ning ei ole senini koju tagasi pöördunud, teatas Ida prefektuur.
Politsei palub kõigil, kes teavad midagi Svetlana asukohast, anda sellest teada telefonil 357 6053, 357 6054 või politsei lühinumbril 110.

Allikas: Delfi

Hõikasime, aga tundus et hääl järjest kaugeneb...

 

Vabatahtlikud päästsid kraavi kukkunud ja külmunud vanaproua elu!

Politsei sai neljapäeva hilisõhtul teate metsa läinud 78aastasest naisest, kes kokkulepitud ajaks tagasi ei tulnud. Naise telefon oli tumm.

Neljapäev oli haruldane päev, sest vabatahtlikud koerajuhid said kaks väljakutset. Esimene pärast lisainfo kogumist siiski tühistati, aga veidi enne kella 22 tuli uus häire: Harjumaal Anija vallas on metsa kadunud 78aastane naine. Kohe reageeris kümmekond vabatahtliku reservpäästerühma koerajuhti koos koertega ja umbes sama palju orienteerujaid.

"Jõudsime veidi pärast kella 23 kohale. Tuli info, et üks patrull kuuleb metsast häält. Siis ta veel vastas hõigetele," räägib vabatahtlik päästekoerte koolitaja Kadri Viljalo. Rakendati kiirotsingu taktikat, mis tähendab, et kohe mindi väiksema rühmaga ringi peale tegema piirkonnale, kus eksinu eeldatavalt on. "Metsaalune oli väga märg, tihe ja palju puid oli murdunud. Olid kraavid ja mättad, oli väga lihtne libiseda ja kukkuda," kirjeldab Viljalo, kuidas otsingurühmaga kolm tundi metsas ragistati ja alles kell 2 öösel tagasi staapi jõuti, sest hõikamistele enam vastust ei saadud.

Samal ajal jagati staabis mets sektoriteks, et alustada põhjalikku otsingut. Kulus veel pool tundi, kui üks mitmest metsa äärde pargitud politseipatrullist jälle hõikamist kuulis.

"Lõpuks kuulsime meie ka hõikeid," ütleb koos päästekoer Perriga uuesti metsa läinud Viljalo. "Oli uskumatu, et mingis kohas levis heli väga hästi ja teises kohas väga halvasti. Esimesed 200–300 meetrit tundus, et hääl läheb järjest kaugemale. Võib-olla ta ei jõudnud enam nii palju hüüda. Õnneks tuult ei olnud. Üle kohina me ei oleks teda kuulnud. Samas koera jaoks oli keerulisem, sest tema võtab lõhna õhust ja kui õhk seisab, siis ei kandu lõhn hästi edasi," selgitab Viljalo.

Hõigete peale liikus otsingurühm umbes 600 meetrit läbi tiheda metsa edasi, ja läbimärg proua leitigi kännule toetumas. "Ta oli kraavi kukkunud, tal oli külm, aga ta oli väga õnnelik," räägib Viljalo, kuidas hommikupoole metsa läinud ja kell 3.30 öösel leitud naine metsast välja kanti ja alajahtununa kiirabiga haiglasse viidi. Otsimas käis ka soojuskaameraga helikopter, ent selle pealt naist enam ei nähtud. Vanaproua telefon lakkas aga töötamast, kui kraavi kukkudes märjaks sai.

Koerajuht ütleb, et eksinu päästmisel ei ole üks inimene või koer kangelane. Päästmine on meeskonnatöö ja need, kes kammivad neile antud otsinguala läbi ja kedagi ei leia, osalevad otsimises sama palju ja on sama tähtsad kui need, kes juhtuvad otsima alale, kust kadunu leitakse. Et seekord kuulus Viljalo koos Perriga memme metsast üles leidnud otsingurühma, oli meeldiv kokkusattumus.

Üks mees päästeti, teine veetis öö metsas

Teisipäeval ja kolmapäeval eksisid metsa inimesed, kellest ühel õnnestus pääseda veel samal päeval, teine jäi metsa ööseks.

Põhja prefektuuri operatiivjuht Urmas Tuisk räägib, et teisipäeva õhtupoolikul helistas politseisse vanem mees, kes teatas, et on Aegviidu kandis metsas ega oska välja tulla. "Kohale sõitnud politseipatrull kasutas eksinud inimese metsast välja juhatamiseks sireene. Mees küll kuulis neid, kuid kuna ta arvas, et tema ümber on soised alad ja kraavid, siis ei julgenud ta sireenide suunas liikuda. Seejärel otsustati kaasata kopter, samal ajal mehega telefoni teel suhtlemist jätkates."

Õnneks saadi temaga hõikamise teel kontakti ja politseinikud tõid suhkruhaige eksinu metsast välja.

Kolmapäeva hommikul läksid kolm meest ja üks naine Aegviidu lähedale metsa seenele. Keskpäeval tuli metsast välja aga ainult kolm inimest. "Neljas, meesterahvas, helistas kaaslastele ja teatas, et on eksinud. Sõbrad otsisid meest, kuid tulutult," räägib Tuisk, kuidas sõber tühjaks saanud aku pärast leidmata jäi.

Politsei operatiivjuht kahetseb, et kaaslased otsustasid politseisse helistada alles õhtul kell kaheksa. Kui kuus politseinikku koos koeraga kohale jõudsid, olid sõbrad juba ära läinud ja otsimise üksnes politsei hooleks jätnud.

Enne südaööd lasi politsei õhku kümmekond signaalraketti, lootes, et eksinu neid märkab ja nende suunas liikuma hakkab. Välja saadeti ka kopter, mis tiirutas õhus varajaste hommikutundideni, kuid pingutustest hoolimata ei õnnestunud meest leida. Hommikul leidis mees ise tee metsast välja.

Metsa võta kaasa laetud telefon!

- Võta kindlasti kaasa laetud mobiiltelefon.

- Teata lähedastele, millisesse metsa lähed ja millal plaanid tagasi tulla.

- Pane selga või võta kaasa soojad riided, hea oleks kanda ka neoonvesti.

- Võta kaasa vile ja taskulamp.

- Kui sõber on kaduma läinud, teata politseisse kohe, kui võimalik.

Originaalartikkel: http://ohtuleht.ee/490556

Politsei palub abi kadunud inimeste leidmisel!

Rakvere politseijaoskond palub abi kolme inimese asukoha kindlakstegemisel.

Politsei palub abi 42-aastase Heinar Vaariku asukoha kindlaks tegemisel. Heinar lahkus oma elukohast Väike-Maarja vallas 20 juunil. Heinar Vaarik on kõhna kehaehitusega, umbes 170 cm pikk, lühikeste pruunide juustega.

—

Politseijaoskond palub abi ka 81-aastase Nikolay Presnyakov´i asukoha kindlaks tegemisel. Nikolay lahkus oma elukohast Tapa linnas 20. juunil ning siiamaani ei ole koju tagasi pöördunud.

—

Rakvere politseijaoskond palub abi 49-aastase Ene Lehe  asukoha kindlaks tegemisel.
Ene lahkus oma elukohast Rakvere vallas Karunga külas 6. juulil. Ene Leht on umbes 155 cm pikk, keskmise kehaehitusega, tal on lühikesed pruuni värvi juuksed. Kodust lahkudes oli naisel peas nokaga heledamat pruuni värvi müts, seljas musta värvi roheliste triipudega dressipluus ning jalas musta värvi dressipüksid.

Allikas: Delfi

Igal aastal jääb Eestis kadunuks paarkümmend inimest!

Igal aastal jääb Eestis teadmata kadunuks kuni 20 inimest ning iseseisvuse taastamise järgselt on kaduma jäänud kokku ligi 500 inimest.

Tallinnas ja Harjumaal kaob aastas 50-60 inimest, kellest 85 protsenti leitakse üles, mujal on kadunute hulk väiksem, vahendab ERR Uudised “Aktuaalse kaamera” nädalalisa.

Aastal 2000 jäi kadunuks Tallinnast Paidesse vanaema sünnipäevale teel olnud Heidi Homutov, kaks aastat pärast Heidi kadumist oli politsei üsna veendunud, et Heidi mõrvati.

“Töötame ikka väga selge nägemusega ja eesmärgiga ja kui me ikkagi vaatame seal ühte võimalust kui tapmist, siis ükskord me jõuame ka isikute ringini, kes võiks sellega seotud olla. Ma ei saa välistada seda, et ka Homutovi puhul on see nii,” kommenteeris Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna.
Kui inimene on elus ja jäänud Eestisse, siis tema jäädavalt kadumajäämine on vähetõenäoline, ent mitte võimatu. Näiteks alles hiljuti jäi vargusega vahele mees, kelle kadumistoimik on politsei laual aastast 2001. Paraku ka kümme aastat hiljem oli tema soov kadunuks jäädagi.

Allikas: Delfi

Politsei saab igal aastal umbes 440 teadet kadunud lastest!

Politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna juhtivkriminaalametnik Sergo Eelmäe ütles Delfile, et igal aastal saab politsei umbes 440 teadet kadunud lastest.

“Enamik lapsi on kadunud mõne tunni või päeva,” rääkis Eelmäe. Vahel võtab lapse leidmine ka rohkem aega. Kadumise põhjused ja ajalugu on tema sõnul erinevad.

Eelmäe sõnul on politsei viimastel aastatel püüdnud avalikkust meedia vahendusel kadunud lastest koheselt informeerida. Ka vanemad peaks lapse kadumisest politseile andma esimesel võimalusel. “Teavitama peab kohe kui te kahtlustate, et laps võiks sattuda hätta,” rääkis ta.

Informatsiooni edastamisel tuleb olla võimalikult täpne. Teatada tuleb kadumise asjaoludest (millal, kus, seoses millega), tuleb kirjeldada välimust ja anda fotod, loetles politseinik.

Politseile on oluline teada ka lapse harjumuspäraste kontaktide ringi ning sedagi, kas laps on elav, seltskondlik, sportlik, vaikne või tagasihoidlik, milline võib olla tema emotsionaalne seisund ning kas ta on ka varem kadunud olnud.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-saab-igal-aastal-umbes-440-teadet-kadunud-lastest.d?id=64108555