neljapäev, 2. mai 2013

Alates 02. maist 2013 on juurdlusbüroo FindMe registreeritud rahvusvahelise eradetektiivide foorumi kasutajaks

Dear friends 

Investigation agency FindMe is a registered user at international forum private detectives since 02 may 2013
 

Alates 02. maist 2013 on juurdlusbüroo FindMe registreeritud rahvusvahelise eradetektiivide foorumi kasutajaks. 

http://www.forum.detective-agency.info/en/index.php

reede, 22. märts 2013

Narvalased pole politsei tööga rahul: Varvara mõrvar jääbki karistuseta?


Aasta tagasi Narvas tapetud üheksa aastase Varvara mõrvar kõnnib vaatamata politsei pingutustele endiselt vabaduses. Kohalikud elanikud pole politsei tööga rahul. Nad on kuriteo lahendamise suhtes skeptilised ja usuvad, et süüdlane jääbki karistuseta.

Narva väikese tüdruku Varvara mõrvamisest on möödunud juba aasta,
aga kurjategijat ei ole suudetud tabada. (TV3 Seitsmesed uudised)
Näib, et koht Narva jäähalli taga, kust kurjategija väikese ohvri surnukeha leiti, on jäänud unustusehõlma. Kui alguses oli see paik üle kuhjatud lillede ja mänguasjadega, on nüüd see paik tagasihoidlik.

Narvalased rääkisid TV3 "Seitsmestele uudistele", et nad tunnevad oma laste pärast hirmu. "Sellest on hirmus rääkida, aga oma kümneaastase tütre pärast ma kardan," rääkis narvalanna.

"Aasta on piisav aeg, et teha mingeid järeldusi," räägib narvalane Anton. "Aga kõige hirmsam on see, et süüdlast pole tabatud ja see kõik võib iga hetk korduda."

Narvalased pole politsei tööga rahul ning leitakse, et politsei ei pinguta piisavalt.

Narvalanna Oksana rääkis, et kuritöö lahendamata jätmine süvendab hirmu tuleviku suhtes ning kaitsetusetunnet.
"Mulle tundub, et kurjategijat ei tabata iial ja seda ei arva üksnes mina, vaid kõik linnaelanikud," avaldas arvamust Katerina. "Möödunud on terve aasta, on tehtud vähe tööd."


Prokuratuur kinnitab, et Varvara mõrvari leidmine on endiselt nende esmane prioriteet. "Uurimine ei ole rahunenud," kinnitas Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt. "Võib-olla tõesti tundub kõrvaltvaatajatele, et uurimistöö toimub vähemintensiivselt kui aasta tagasi, aga samas töö jätkub ja jätkub väga plaanipäraselt, väga põhjalikult."

Uurijatel on olemas kurjategija DNA-proov, kuid seni pole leitud üles inimest, kellele see kuulub. Praeguseks on võtnud politsei DNA-proovi rohkem kui 500 inimeselt.

"Meil on, mida võrrelda, ja me otsime," ütles Pärt, kelle sõnul DNA-ekspertiisid jätkuvad.
Varvara juhtum on paisunud 12 toimiku paksuseks.
Vanemprokurör Pärt ütleb, et ei oska prognoosida, kaua juhtumi lahendamine aega võtab, sest iga hetk võib tuua infokillu, mis võib uurimist edasi aidata lahenduseni.

Allikas: Õhtuleht 

neljapäev, 14. märts 2013

Inimkaubanduse ohvrite kaitset ja abi suurendav eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise


13. märts 2013 / Kaisa Lutter

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise eelnõu, mis suurendab inimkaubanduse ohvrite õiguste kaitset ja kirjeldab ära teenused, mis peavad olema tagatud ohvrite kuriteost taastumise lihtsustamiseks.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul parandab eelnõu inimkaubanduse ohvriks langenute õiguste kaitset, suurendab tuge kriminaalmenetluses osalemisel ning täpsustab taastumiseks vajalike teenuste kättesaadavust. „Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on vastavad teenused kättesaadavad näiteks ainult neile kuriteo ohvriks langenutele, kelle puhul on kriminaalmenetlust juba alustatud, kuid eelnõu kohaselt muudetakse ohvriabiteenused inimesele kättesaadavaks juba kuriteoteate saabumisest alates. Ohvri õiguste kaitse osas aga näiteks laieneb riigi osutatava tasuta õigusabi saamine kriminaalmenetluses ka nendele inimkaubanduse ohvritele, kes ei ole Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud,“ lausus justiitsminister.

Eelnõu on valminud kolme ministeeriumi koostöös, kaasates inimkaubanduse ohvrite kaitse tõhustamisesse lisaks justiitsministeeriumile ka sotsiaalministeeriumi ning siseministeeriumi. Eelnõu lähtekohaks on võetud arusaam, et inimkaubanduse ohvrite õiguste kaitse peab olema tagatud nii enne kriminaalmenetlust, selle ajal, kui ka menetluse järgselt.

Inimkaubanduse ohvrite põhivajaduste tagamiseks on eelnõu ära kirjeldanud teenused, mis tuleb tagada tema paremaks kohanemiseks. Sellisteks teenusteks on edaspidi näiteks psühholoogilise nõustamise võimaldamine, turvalise majutuse pakkumine koos toitlustuse, riietuse ning muu vajalikuga, aga ka tõlketeenuse ning muu ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikuga.

Alaealiste osas näeb eelnõu ette, et saatjata alaealisele on teenuste osutamine tagatud tsentraliseeritud korras ehk kõik teenused on saadavad ühest kohast, olenemata sellest, kas abi vajav inimene on inimkaubanduse ohver, varjupaigataotleja või ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane.

2012. aastal registreeriti Eestis 32 inimkaubanduse kuritegu, millest 6 puhul oli tegemist prostitutsiooniga tegelevate naiste kinnipidamisega ja nende suhtes vägivalla kasutamisega, 3 puhul Eesti riigipiiril tabatud ebaseaduslike isikute smugeldamisega ja seeläbi inimkaubanduse toetamise juhtumitega. Kupeldamise juhtumeid oli kokku 9 ning prostitutsioonile kaasaaitamise juhtumeid registreeriti 2012. aastal 8. Nendest 6 juhtumi puhul oli tegemist alaealiste prostitutsioonile kallutamisega.
Allikas: Justiitsministeerium

teisipäev, 12. märts 2013

Kaks kuud kadunud olnud kodutu Sergei Tjagovski leiti üles

Kadunud Sergei Tjagovski
Foto: Politsei

Põhja prefektuur palus inimeste kaasabi 50-aastase kodutu Sergei Tjagovski asukoha kindlakstegemisel, otsingud olid edukad ja praeguseks on mees leitud ning temaga on kõik korras.

Meest nähti viimati 18. jaanuari hilisõhtul Tallinnas Randla bussipeatuse juures ja tänaseni oli tema asukoht teadmata.

Politsei teatel on alalise elukohata Sergei umbes 180 cm pikk, kõhna kehaehituse ning küürus kehahoiakuga. Tal on hallid lühikesed juuksed, hall habe ning hallid vuntsid.
Allikas: Delfi

reede, 8. märts 2013

Politsei otsib 53-aastast Katrin Rätseppa!


Katrin Rätsep<br>Foto: Politsei- ja Piirivalveamet

Rakvere politsei otsib 53-aastast Katrin Rätseppa, kes lahkus kodust 6. märtsil ega ole tagasi tulnud.
6. märtsil lahkus oma elukohast Lääne-Virumaal Haljala vallas Sauste külast 53-aastane Katrin Rätsep ega ole tänaseni koju tagasi pöördunud.


Katrin on 167 cm pikk ja täidlase kehaehitusega.
Rakvere politsei palub kõigil, kel on informatsiooni fotol kujutatud naise kohta, helistada lühinumbril 110.

Allikas: Delfi

teisipäev, 5. märts 2013

Politsei otsib teadmata kadunud Mati Ainsood

Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Politsei palub abi teadmata kadunud 45-aastase Mati Ainsoo leidmisel.

Mees lahkus Lasnamäel kodunt jaanuari keskpaigas ega pole tänaseni naasnud.

Kõigil, kes teavad pildil kujutatud mehe asukohta, palub politsei sellest teada anda politsei telefoninumbritel 612 4836, 612 4810 või 110.

Allikas: Delfi

kolmapäev, 27. veebruar 2013

Võru politsei otsib ligi kaks nädalat kadunud Tiit Saart

Foto: Politsei
Võru politsei palub abi tuvastamaks veebruaris teadmata kadunuks jäänud 63aastase Tiit Saare asukohta.


Viimati nähti Tiit Saart (Saar) käesoleva aasta 15. veebruaril Võrumaal Sõmerpalu alevikus. Mehel oli seljas helepruun jope, jalas musta värvi teksapüksid ja pruunid saapad.

Kõigil kel on infot, mis võiks viia Tiit Saare asukoha tuvastamiseni või on teda näinud pärast 15. veebruari, palutakse sellest teada anda politsei telefonil 7868210 või operatiivnumbril 110.
Allikas: Delfi

teisipäev, 26. veebruar 2013

Politsei otsib kaks kuud kadunud meest!

Mihhail Gopš
Politsei otsib teadmata kadunud 50-aastast Mihhail Gopši, keda nähti viimati detsembri keskpaigas Lasnamäel.
 

Mees on kindla elukohata, 177cm pikk, keskmise kehaehitusega. Tal on hallikad juuksed ja vuntsid. Viimati oli Mihhaili seljas musta värvi jope, jalas olid heledad püksid ja saapad, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja.


Politsei palub kõigil, kes teavad pildil kujutatud mehe asukohta, sellest teada anda politsei telefonidel 612 4836, 612 4810 või 110.
Allikas: Delfi

kolmapäev, 6. veebruar 2013

Kadunud Monika otsingud jätkuvad!


2009. aasta suvel Saaremaal kaduma läinud Aste naine Monika Paju otsimist on laiendatud Facebooki avarustele. Väärtusliku info eest on välja pandud 10 000 eurot.

Kolm ja pool aastat pole kadumisse selgust toonud, olgugi et õhus oli niidiotsi tema viimastest tegemistest. Ka nähti 27-aastast naist (ilmselt) viis päeva pärast tema kadunuks kuulutamist – 23. juunil Leisis.

Sihtasutus Kadunud, kes Monikat igati leida püüab, ei oma tegelikult uut infot, uusi vihjeid. Uus on lihtsalt see, et Facebooki kaudu püütakse nüüd otsinguid laiendada, anda sellele suuremat mõõdet.

SA Kadunud juht Aare Rüütel rääkis eile: “Mingit kampaaniat pole praegu, otsime kogu aeg. Palve info edastamiseks kadunute kohta on üleval kogu aeg ja kui kellelgi on infot, siis seda me ka politseiga jagame, aga politseist me uut infot saanud pole. Me ei teosta paralleelselt politseiga jälitustoiminguid. Sihtasutus pole riigiasutus ja ta ei saa seda teha või endale rahaliselt lubada.“

Tunnistajad ei vasta üleskutsele

SA Kadunud palub üleskutses ühendust võtta kahel tunnistajal Tartumaalt, kelle suvekodud asuvad Leisi rannas ja kes võisid Monika Paju vahetult enne kadumist näha (SA kodulehelt).

“Me ei tea, kes nad on ja meiega nad pole ühendust võtnud,“ ütles Rüütel. “Võimalik, et nad pole üleskutset näinud või ei pea vajalikuks oma aega kulutada. Politsei on nendega rääkinud. Politsei meile nende andmeid ei jaga. Tõenäoliselt võib olla kaks tunnistajat ja tahaks teada, mida nad nägid, et võrrelda infot.“

Võimalik, et nad käivad oma suvekodus vaid suviti ja selleks, et nendega rääkida, tuleks vestelda Leisi rahvaga, märkis Rüütel. “Küllap nad teaksid, kes seal nende kandis elavad. See oleks väljasõit, mis võtaks ühe päeva. Infovõrdlus võiks võimaldada edasi minna kadunu otsimisega. Siiani on teada, et nad olla näinud sarnast naisterahvast Leisi rannas ja oleks huvitav teada, kas ta siis lamas seal kivil, võttis päikest või luges võõrkeelset raamatut. Meie teada ta rääkis saksa keelt.“

Politsei abi on nullilähedane

Sihtasutus ostab toimingute tegemise, ekspertiiside, võimalike tunnistajate küsitlemise ja kohtade vaatluse sisse firmalt OÜ Find Me. “SA on heategevuslik organisatsioon ja osaühing toimib rahalistel põhimõtetel selleks, et me saaksime kasulikud olla ja head teha.

Kui omaksed tahavad, et me teeme mingeid jälituslikke toiminguid, siis sellist abi osutab neile raha eest osaühing,“ jätkas Rüütel. “Seniste toimingute eest, mida sihtasutus on teinud, loomulikult me omastele arveid ei esita.“

Sellest, kui edukad on SA senised kadunud isikute otsingud olnud, rääkis Rüütel: “Siiani oleme ekspertiise teinud ja ise need kinni maksnud. Politseil mingi jälitusmenetlus käib, aga see kuulutatakse praktiliselt riigisaladuseks ja sealt midagi teada saada on sisuliselt nullvariant.“

Sihtasutuses töötab iga päev neli isikut, kellest üks sisestab infot. Neile lisaks veel operatiivsed vabatahtlikud, kes teostavad tavaliselt sündmuskohal otsinguid.

Ei välistaks ühtegi võimalust

Monika Paju juhtumi kohta (tal oli kaasas mobiiltelefon, teda nägid väidetavalt tunnistajad rannas päikest võtmas ja lugemas; see ei viita inimesele, kes kavatseks enesetappu sooritada) ütleb Rüütel:
“Nende juhtumite puhul, kui me oleme otsinud kadunud isikut ja nad on lõpuks välja ilmunud, ei oska me midagi loogiliselt arvata. Seal puudub tavamõistes loogika. Monika Paju juhtumi puhul ei välistaks ühtegi võimalust.“

Enne kadumist oli Monikal teadupärast olnud siiski tegemist hingeliste üleelamistega, st purunenud armusuhe. Tööl Monika viimasel ajal ei käinud, sest üritas täiskasvanute gümnaasiumis lõpetada 12. klassi.

***
Facebooki üleskutse:

10 000 eurot info eest, mis viib MONIKA kadumisega seotud isikute tabamiseni ja MONIKA leidmiseni. 27-aastane MONIKA jäi seni kindlaks tegemata asjaoludel kadunuks neljapäeval, 18. juunil 2009. aastal, kui ta kella 10.30 ajal lahkus oma kodust Aste külas Saaremaal. Kaasa võttis ta seljakoti ja mobiiltelefoni. Temaga sarnast tütarlast nähti järgmisel päeval Leisi rannas kivil istumas. Pärast seda ei ole temast midagi teada.

Monika tundemärgid
Vanus: 27-aastane
Pikkus: 170 cm
Kehaehitus: keskmine
Juuksed: tumedad, pikad
Riietus must fliis, seljakott, tumedad teksapüksid ja punased botased.
Raha maksame välja infoandjale pärast tõese info realiseerimist sihtasutuse Kadunud SEB Panga arveldusarvelt 10220095092013, erandkokkuleppel sularahas.
Info, mis juhatab kätte tunnistaja ja aitab välja selgitada MONIKA kadumise asjaolusid, on oodatud järgmistel SA Kadunud telefonidel:. +372 5242776, +372 56242426, +372 6616776.

kolmapäev, 2. jaanuar 2013

Aastaid tagasi kadunuks jäänud neiu vanaema: loodan siiani, et Reili on elus!

"Niikaua kui tüdrukut pole leitud, unistan ikka, et ühel päeval seisab ta ukselävel," ütleb Pilvi Lepiste, kelle lapselapse seitsme aasta tagune traagiline müsteerium võib saada küll kohtulahendi, kuid seda ilmselt kurjategija puhtsüdamliku ülestunnistuse ja neiu surnukehata.
 
Tartumaal asuva Ilmatsalu lähistel elav Pilvi teeb endale tänini etteheiteid, et ei suutnud nii-öelda tööpakkujaga kohtuma läinud tüdrukut ümber veenda. "Mu süda tundis, et see on kahtlane mees ja seda Reilile ka ütlesin. Tüdruk endale liiga teha ei lasknud, aga kurjategijal võib ju taskus olla nuga või mis iganes. Kogu aeg rääkisin oma lapselastele, et kui kuskile lähete, siis minge kõik õed koos," ohkab ta.

Allikas: Õhtuleht

teisipäev, 1. jaanuar 2013

Pärnumaal kadunud 29-aastane naine on leitud!

Pärnumaal jäi kadunuks 29-aastane naine. NB! Ajakohastatud, naine on leitud!

Pärnumaal jäi vana-aasta õhtul kadunuks 29-aastane naine, kelle leidmiseks palus politsei elanike abi, hiljem naine leiti.

Egni Saarts jäi kadunuks esmaspäeva õhtul kella 20 ajal Pärnumaal Paikuse vallas Silla külas ning lähedastel ei ole õnnestunud temaga kontakti saada. 

Teisipäeva keskpäeval palus politsei elanike abi naise leidmiseks, mille järel teataski politsei peatselt, et naine on leitud ja temaga on kõik korras.

Politsei palub noore naise leidmiseks abi!


Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond palus täna abi 29aastase Egni Saartsi asukoha tuvastamisel. Mõned tunnid peale teate edastamist andis politsei pressiesindaja teada, et naine on leitud ja temaga on kõik korras.

Allikas: Postimees

laupäev, 29. detsember 2012

India massivägistamise ohvri seisund on kriitiline!

India pealinna Delhi bussis 16. detsembril massivägistamise ohvriks langenud naisüliõpilase tervislik seisund on väga kriitiline. 23-aastast ohvrit ravitakse Singapuri Mount Elizabethi haiglas, edastab BBC.

Singapuri Mount Elizabethi haigla

Ta jõudis Singapuri eile pärast Delhis tehtud kolme operatsiooni. Naise vägistamine tõi Indias kaasa protestilaine, mille tagajärjel hukkus üks politseinik. Politsei arreteeris kuus meest ning kaks politseiniku kõrvaldati töölt. Arstide sõnul võib ohver vajada organite siirdamist.


Vägistamise vastane protest Delhis

Haigla peaarst Kevin Loch kinnitas, et patsiendi tervislik seisund on kriitiline. «Tema eest hoolitseb erinevatest spetsialistidest koosnev meeskond. Tehakse kõik, et ta seisundit stabiliseerida,» teatas arst. Ohvri perekond lendas Indiast Singapuri, et kannatada saanut toetada. India siseminister Sushil Kumar Shinde sõnas, et valitsus otsustas kannatada saanu saata välismaale ravile India arstide soovitusel. Valitsus on püüdnud rahva viha vähendada, teatades et tehakse kõik, mis Delhi naiste jaoks turvalisemaks muudaks.
Öisel ajal lisatakse politseipatrulle, kontrollitakse bussijuhte ning keelatakse bussid, mille klaasid on tumendatud  või katetega.

Valitsus plaanib riputada internetti vägistajate fotod, nimed ja aadressid. Samuti käivitati kaks komiteed, millest esimene tegeleb seksuaalvägivalla ohvriks langenud naiste juhtumitega ning teine uurib vigu, mis viisid Delhi intsidendini. Protestijate arvates on vägistajatele eluaegse vangistuse määramine liiga leebe karistus ning selle tõttu tuleks neile surmanuhtlus määrata.  Politsei sõnul kestis naise vägistamine ligi tunni. Nii ohvrit kui ka ta sõpra peksti raudkangidega ja lõpuks visati bussist välja Delhi tänavale.

Allikas: Postimees

Seitsme aasta tagune kadumine võib laheneda!


Reili Huik
Noore neiu seitsme aasta tagune salapärane kadumine on saamas sisulist lahendust – Lõuna ringkonnaprokuratuur soovib kaudsete tõendite põhjal kohtu alla anda sarivägistaja, kellega kadunud neiu viimasena kohtus.


2006. aasta 14. veebruaril teel Tartust Elvasse kadunuks jäänud Reili Huigi (17) lugu on politsei jaoks selge algusest peale.

Tartus täiskasvanute gümnaasiumis õppinud Huik otsis vahetult enne kadunuksjäämist interneti kaudu tööd lapsehoidjana. Pakkumiste seast valis ta välja mehe, kes väitis otsivat hoidjat Elvasse kolmeaastasele lapsele.
Mees käis oma jutu järgi ehitustööl ega saanud seetõttu last päevasel ajal hoida. Huiki köitis selle tööpakkumise juures lubadus, et ta hakkab saama püsivat, mitme tuhande krooni suurust töötasu. Samuti lubas õhtuti töölt naasev mees neiu ise Elvast Tartusse tagasi sõidutada.

Enne esimest tööpäeva sai neiu temaga telefonitsi suhelnud mehega kokku Tartu kaubamaja juures. Seal andis mees neiule järgmiseks päevaks kohalesõiduks vajaliku bussiraha.
Guntars Kaziks

Huiki nähti viimati minemas Tartus Elva bussile. Politsei algatas neiu kadumise asjus kriminaalasja. Juba algusest peale oli uurijate huviorbiidis varem korduvalt kohtulikult seksuaalkuritegude eest karistatud Guntars Kaziks.

Meest sidus Huigi kadumisega Tartu kaubamaja turvalint, kust on näha, et tüdrukuga päev enne kadumist kokku saanud mees oli just tema.

Kaziksi seotust juhtunuga kinnitas kaudselt samuti fakt, et sel ajal oli tema elukohaks Elva lähistel asuv Hellenurme. Seal andis talle peavarju naine, kellega Kaziks oli tutvunud eelmise vangistuse kandmise ajal kirja teel. Naisele valetas ta, et kannab vangistust metsavarguse tõttu.

Nagu selgus, oli Hellenurmes elanud naine toona vaid üks Kaziksi poolt ümber sõrme keeratud mitmest naisterahvast. Et naine käis päeviti Tartus tööl, oli oma äranägemise järgi ehitustöödel käinud Kaziksil uurijate versiooni kohaselt neiu kadumise päeval rahulikult aega temaga Hellenurmes asuvas üksikus majapidamises tegeleda.

Kuna omaksed iseloomustasid Huiki kui vajadusel enda eest füüsiliselt seista osanud neiut, kartsid uurijad, et Kaziksil võis tol päeval neiu lõksu meelitamisel olukord nii-öelda käest ära minna.

Politsei võttis Kaziksi mitmeks kuuks vahi alla ja otsis Hellenurme ümbruskonna põhjalikult läbi. Paraku jäi Huik leidmata. Et Kaziks, kelle rinda ehivad tätoveeringud naise kõri närivast vampiirist, keeldus oma seotust kuriteoga tunnistamast, oldi sunnitud mees lõpuks süütõendite puudumisel vabadusse laskma.

Kolm aastat hiljem, 2010. aasta sügisel mõisteti Kaziks süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Talle määrati karistuseks viieteist aasta pikkune vangistus. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.

Ent Huigi kadunuks jäämise kriminaalasi seisis endiselt Lõuna prefektuuri raskete isikuvastaste kuritegude talituses avastamata juhtumite hulgas. Sel sügisel otsustas Lõuna ringkonnaprokuratuur, et Kaziksile tuleb esitada Reili kadumise asjus siiski süüdistus.

Prokuröril lasi nii otsustada vahepeal muutunud kohtupraktika, mis lubab inimesi rasketes isikuvastastes kuritegudes süüdi mõista ka kaudsete tõendite põhjal. Kuna Huigi kadumise loos pole suurt lootust uute tõendite lisandumisele, otsustas prokurör neiu kadumisse tuua lahenduse kasvõi seeläbi, et üritab Kaziksit juhtunus süüdistada vähemalt kaudsete tõendite abil.

Lootus, et mees ise noore neiu kadumise loost rääkima hakkab, on imeväike.

Allikas: Postimees

esmaspäev, 10. detsember 2012

Teadmata kadumiste müsteeriumid ootavad lahendust


Inimesed kaovad üksindusse ja teiste inimeste sekka ning ilmuvad teinekord taas välja kõige ootamatumas kohas.

Inimesed kaovad üksindusse ja teiste inimeste sekka ning ilmuvad teinekord taas välja kõige ootamatumas kohas. Foto: Andres Haabu

Teadmata kadunutena tagaotsitavate nimekirja aastas kümneid isikuid lisava politsei jaoks jäävad mõistatuseks vaid üksikud juhtumid. Ent nendest piisab, et aastate jooksul tekiks aukartustäratav nimekiri isikutest, kes on kadunud justkui vits vette.

Kokku on politseile alates 1993. aastast kogunenud nimekiri umbes viiesajast teadmata kadunust. Oma kodulehekülje eksponeerib politsei neist hetkel 53. Need on inimesed, kelle avalikult eksponeerimist peetakse vajalikuks, sest see võib uurijaid nende saatusele lähemale viia.

Politsei poolt avalikkusele eksponeeritavas nimekirjas ei ole näiteks Heidi Homutovi. 2000. aasta suvel Tallinn-Tartu maanteele hääletama läinud 21-aastast Kuressaare neiut, kelle saatusest pole pärast seda kippu ega kõppu.

Samamoodi pole seal pool aastat enne Homutovi kaduma jäänud 14-aastast Katrin Erritit. Neiut, kes kadus olles Vasalemma vallas jalgsi teel Veski külast Rummusse. Tõsiasi, et neid kahte inimest selles avalikkusele näidatavas nimekirjas enam pole, ei tähenda, et nad oleks uurijate jaoks unustatud.

Et tõenäoliselt on mõlema kadumise taga mõni hääletajaid jahtinud vägivaldne kurjategija, on Põhja prefektuuri kriminaalpolitseis endiselt mõlema neiu suhtes avatud jälitustoimikud. Kui mõne infokillu näol tekib uus lootus, võetakse need taas kapist välja ja töötatakse info kildhaaval läbi.

On näiteid, kus omaksed saavad oma lähedaste saatusest teada isegi kümmekond aastat pärast tema kadumist. Nii näiteks võib rääkida loo, kuidas televisioonisaade Sind otsides inspireeris kadunud meesterahva lapsi hakkama otsima oma 1998. aastal perest lahku läinud ja elumere lainetele alla jääma kippunud isa. 12-aastat hiljem võeti lastelt DNA analüüsid ja selgus, et nende isa oli aastaid tagasi tundmatu isikuna maetud Tallinna Liiva kalmistule. Nii leidis vähemalt üks müsteerium lahenduse. Ja selliseid lugusid on veel.

Mõni teine, alguses salapärasena tundunud kadumislugu leiab politsei abil sageli aga kiire lahenduse. Nii juhtus näiteks mullu sügisel Tallinnas kadunuks jäänud laenuärimehe ja avamerepurjetaja Kalle Luku kadumisega.

Heal majanduslikul järjel olnud mees jättis kadumise hommikul koju autovõtmed ja telefoni ning suundus kesklinna tööle liinibussiga. Lukk kuulutati kadunuks, kui ta järgnevatel päevadel koju ei tulnud.
Meedias kirjutati mehe salapärast kadumisest pikki artikleid. Asja uurima asunud politsei jaoks sai Luku saatus sisuliselt selgeks siiski juba esimese nädalaga – mees oli teda kodumaal tabanud ebameeldivuste vältimiseks lihtsalt kodumaalt jahi pardal minema purjetanud. Ilma sellest kedagi teavitamata.
Luku teadmata kadunud inimesena tagaotsimine lõpetati, kui mees seda lõpuks ise teha palus.
Teistest teadmata kadumiste lugudest loe pikemalt Postimehe paberlehest.

Allikas: Postimees

neljapäev, 6. detsember 2012

FOTO: politsei otsib teadmata kadunud Andrus Silda


Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskond palub abi novembrikuus Võru linnas kadunuks jäänud Andrus Silla asukoha väljaselgitamisel.


Andrus Sild (41) on lühikest kasvu, kõhna kehaehitusega ja tumedate juustega. Seljas kandis ta musta värvi jopet, jalas pruune pükse ning peas musta-valgekirjut mütsi. Meest nähti viimati 17. novembril Võru linnas, kust ta lahkus halli värvi jalgrattal, arvatavasti Rõuge suunas. Käesoleva ajani on tema asukoht teadmata.
Kõigil, kel on infot, mis võiks viia kirjeldatud mehe leidmiseni, palutakse ühendust võtta Võru politseiga telefonidel 522 0901, 786 8255 või hädaabinumbril 110.

Allikas: Õhtuleht 

FOTO: Tartu politsei otsib oktoobris kadunud Ago Reinkubjast


Politsei otsib oktoobris Tartus kodust lahkunud ja seejärel teadmata kadunuks jäänud Ago Reinkubjast. Viimati nähti 1943. aastal sündinud meest oktoobris tema kodus, tema täpsem kodust lahkumise aeg on teadmata.


Ago Reinkubjas on 185 sentimeetrit pikk, tal on hallisegused tumedad juuksed ja pruunid silmad.

Kõigil, kel on informatsiooni Ago Reinkubjase võimalikust asukohast või omavad muud teavet, mis võiks viia tema leidmiseni, palutakse sellest teada anda Tartu politseile telefoninumbril 7 308 745 või politsei lühinumbril 110.

Allikas: Õhtuleht 

Ida prefektuur otsib aasta kadunud meest!

Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus otsib 34aastast Meelis Dikarev'it, kes on terve aasta kadunud.


Samuti otsitakse 51aastast Tatjana Vološtšuk'i, kes on teadmata kadunud alates käesoleva aasta maikuust. Tatjana võib viibida Tallinnas.

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni isikute asukoha kohta, helistada telefonidel 337 2357 või 110.

Allikas: Õhtuleht 

Politsei: Soomes kadunud eesti päritolu Mathiase leidmiseks pole palju võimalik teha

Politsei: Soomes kadunud eesti päritolu Mathiase leidmiseks pole palju võimalik teha
Uurimise juhi Rauli Saloneni sõnul on Soome politsei teinud kõik võimaliku Aalto ülikooli tehnilise kõrgkooli eesti päritolu tudengi, 19-aastase Mathias Palgi leidmiseks. Noormees kadus ööl vastu 26. novembrit pärast sõbra sünnipäeva tähistamist Espoo Otaniemi linnaosast.
 

„Vähe on midagi ette võtta. Iga päev viib asja halvemas suunas,“ ütles murelik Salonen Iltalehtile.
Soome politsei on olnud kontaktis ka Eestiga. Politseil ei ole aga põhjust arvata, et Mathias oleks jõudnud Soome lahe teisele kaldale.

Mathiase omaksed on osalenud aktiivselt noormehe otsingutes ja tema kadumisele on pühandatud ka Facebooki lehekülg. Uurimise juht keelas alguses omaalgatuslikud otsingud, kuid uurimise praeguses järgus ei sega need enam võimude läbi viidavaid otsinguid.


„Enam pole seda riski, et võimalikud jäljed võiksid kaduda. Omaksed võivad seega nüüd ka omal käel otsida. On äärmiselt tore, et Mathiasest hoolitakse nii palju,“ ütles Salonen.
Kahtlustatakse, et Mathias läks Otaniemi peolt Vuosaaris asuva kodu suunas, kuid pärast seda pole temast enam mingit märki.

Allikas: Delfi 

Jõhvi politsei otsib teadmata kadunud isikuid

Jõhvi politsei otsib teadmata kadunud isikuid
Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus otsib taga kaht inimest, kellest üks on kadunud olnud terve aasta ja teine alates maikuust. 


Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus otsib 34-aastast Meelis Dikarevi, kes on terve aasta kadunud.
Samuti otsitakse 51-aastast Tatjana Vološtšukki, kes on teadmata kadunud alates käesoleva aasta maikuust. Tatjana võib viibida Tallinnas.

Politsei palub kõigil, kel on informatsiooni isikute asukoha kohta, helistada telefonidel 337 2357 või 110.

Allikas: Delfi